Friday, July 4, 2014

on my way...

Hetkel istun Kopenhaagen-Chicago lennu peal. Sees keerab, sest varsti ma näen üle aasta oma hostvanemaid, oma armsaid sõpru. Sellest on 12 ja pool kuud möödas kui mu vahetusaasta lõppes ja ma panin oma kohvrid seal kokku. Mul on mega mixed emotions minekuga, mõnesmõttes hüppan mööda seinu, ei jõua ära oodata, et kohale jõuaks, aga samal ajal - jube kartus on sees. Väga paljud USAkatest on mulle twitterisse ja igalepoole kirjutanud, et millal ma tulen ja, et nad ootavad.. aga no, ikka on shady tunne sees. Aasta muudab palju, ka mina olen kasvanud ja muutunud tohutult selle aastaga. Üks asi millest minuarust keegi väga ei räägi on see, et jah, vahetusaasta muudab inimest, see on teada-tuntud kõigile, aga mis mind pea sama palju on muutnud - minu esimene aasta tagasi. Sest enne vahetusaastat justkui mul oli üks pilt elust, vahetusaastal oli teine pilt elust ja nüüd ma olen üritanud need kaks pilti enda jaoks kokku panna ja enda maailm luua sellega. Igatahes siis, ma olen praegu lennanud 3 tundi ja 6 tundi veel jäänud, üpris varsti viskan sussid püsti.. Alustasin Eesti aja järgi seiklemist kell 12 hommikul, kell on 19:33 ja kuhu ma olen jõudnud? kuskile islandi lähedale, vähemalt viimane kord kui ma seda väikest telekat näppisin, siis olin Reykjaviki kohal. Ma praegu mõtlen, et kuidas ma suutsin lahkuda vahetusaastale, sest praegu on see 10-päevane reis nii bittersweet. Naljakas mõelda nüüd millised olid mu mõtted kui ma läksin vahetusaastale ja nüüd 2 aastat hiljem lähen külla. Ja täiesti ajuvaba on minuarust see, et kõik see YFU värk hakkas mul 2 aastat tagasi juba, 2 aastat tagasi oli minu ELO.  Eriti see tunne praegu, et ma olen teel USAsse toob mulle eriti nostalgilise tunde… 

Kui ma kunagi jõuan Chicagosse, siis ma pean ootama 2.5h ja saan lõpuks Des Moinesi lennule.. Lennud tõesti muutusid, sest alguses pidin lahkuma eile juba, aga elu on üllatusi täis, niiet läksin hoopis täna. Des Moinesi jõuan igatahes alles 10 aeg õhtul, ehk siis Eesti kella järgi kell 6 hommikul, ei usu, et ma olen väsinud :)) ja kuna siin on kell 8 tundi taga, siis minu päev on 32h pikk täna, niiet jõuan siiski 3.juuli õhtul, niiet homne 4th of July võib rahulikult vastu tulla. Ma olen USAs 10 päeva kokku, neljandal lähen kohe Kayla juurde ööseks, sest tal on 4th of July puhul istumine enda pool, niiet ma saan kohe järgmine õhtu kõiki oma sõpru näha, nendest kes vähemalt Iowas veel on… Laupäeval lähen vb Amaraga kuhugi pulma kaasa, sest ta on seal DJ ja siis ma saan teda aidata, vaatab kui elus ma olen laupäeval oma ajavahega… Sest pühapäeval peale kirikut me vist sõidame Kansas Citysse Amara ja Kayla ja ma ei teagi kellega veel - ühesõnaga kõigil on megad plaanid tehtud ja ma lihtsalt loodan, et ma jõuan kõigiga kõike teha! Kõige rohkem olen ikka igatsenud oma hostvanemaid, Amarat, Kaylat ja Maddie’t, niiet ma pigem hängin nendega peamiselt :) Ma siiralt loodan üldse, et mul on keegi praegu lennujaamas vastas, hostisa vastas mu lennuinfo peale “okay, great” niiet ma loodan, et see tähendas, et “oleme vastas”.. Loota ju võib :D

Muidu eelmine nädalavahetus oli siis kauaoodatud ELO. Ehk ma tegin seda esimest korda ja poleks arvanud, et selle korraldamine on niivõrd khuul, sest olin ju seda varem ainult õpilasena tundnud. Aga ei, 2014/2015 lend on megacool ja juhuslikult sattus mu sünnipäev ELO ajale, niiet esimesel päeval pandi mind pidevalt tähelepanu alla, ehk ma sain siiani kõige lahedama sünnipäeva laulu, ega iga sünnipäev ei laula u 100 inimest sünnipäevalaulu :)) ja sain eriti lahedaid sünnipäeva kinke - 19 jäätist, ananass, 19 roosi… ja siis sain veel parimalt sõbrannalt vsi lemmiku lõhna ja kreemi ja koti ja kõike head, ehk mu armsad sõbrad tõesti mõtlevad kõige peale. Niiet suur aitäh teile kõigile, kes tegid minu sünnipäeva nii meeldejäävaks :) ja üldse oli see nv super fun, niiet ma loodan, et õpilased jäid rahule ja võite SIIIIIIT vaadata videot mis ma tegin ELOst, pm see võiks olla Step Up 6 treiler.

ELO üks vahvaid mälestusi on veel poes käimisest, nimelt poes tuli laul “Linn on minu”, eks kõik ikka teavad selle deep’e sõnu “korter jäi sulle, aga linn on minu”, ehk siis pm laul kodutust… Igatahes, me käisime Väike-Maarjas poes, mis oli kohe ELO toimumiskohast üle tee, ja siis chillisime poe ees, sõime jäätist, sest ootasime viimaseid, et tuleksid poest välja.. Ja Kista (Norra) hakkas laulma seda “see linn on minu” kohta ja mingi kohalik oss läks meist samal ajal mööda ja silma pilgutamata laseb “mitte see linn” ja kõndis tuimalt otse poodi, isegi ei vaadanud meie poole, aga nhhh, ju siis Väike-Maarja kuulub ossidele.. aga tol hetkel oli see lihtsalt nii naljakas ja nii kurb samal ajal.
Samal ajal kui ma seda kirjutan hakkas itunesist mängima ELO hommikuvõimlemise mjegamjjx, ehk teisel hommikul tegime Carmeni (Belgia), Jyri (Taani), Robi (Holland) ja Liisu (Rootsi) koos hommikuvõimlemise, tegime ise kava ja lauludeks olid: Üllar Jörberg - Kutse tantsule; Los del Rio - Macarena; LMFAO - i’m sexy and i know it; Soulja Boy - Crack it; Disco Pogo (nhh mingi Saksa räpp, päris hea reiv); Celine Dion - My heart will go on; Beyonce - Single ladies ja YMCA.


Üpriski epic kompott. Ning jah, me õppisime ära Single Ladies tantsu koos poistega.

.... nüüd ma olen muidu kohal, juba varsti lausa 20 tundi.. aga juba oleks nii paljust kirjutada - seiklused chicagos, taaskohtumine ja 4th of july pidustustest, aga varsti! need kes mul twitteris on, need on vist juba näinud armast üllatust Amara poolt :) (ja ma ei jaksanud seda varem kirjutatud teksti läbi lugeda, ei tea mida ma kõike väsinuna kirja panin haha)

Mõned pildid ELOst veel:

YFU kontori ees võeti mind 19 roosiga vastu!

ilmselgelt sai seda way too palju joodud

mu korterkaaslaste armas pisike


meie tiim!


õpilased ongi maailm meie ümber (va see kutt, ta on ka õpilane)

No comments:

Post a Comment