Thursday, November 29, 2012

First wrestling meet

Hommikul oli väljas 0 kraadi ringis ja mina pidin minema oma cheer vormiga kooli, ei, ma ei külmunud ära tolle seelikuga, ei. Kooli jõudes läksin kohe arsti juurde ja ta võttis mu needid välja kõrvast, õnneks see läks mega ruttu, sest tal olid spets asjad millega seda teha! Koolis kõik olid nii armsad, sain megalt komplimente, et kui armas ma näen oma vormis välja, haha. Aga mul oli mega sinikas põlve juures, ilmselgelt ma suutsin jälle millegile otsa kõndida, isegi ei mäleta mille vastu enam. Sarah naerab koguaeg mu üle siin, sest ma kas kõnnin vastu mõnda seinanurka või vastu ust või vastu mingit mööblieset vms. Kleepisin oma cheer sister'i kapile ühe tsitaadi ka, aga selle pilti ma veel siia ei pane, sest ma ei taha, et keegi mu tiimist leiaks selle pildi, sest see on siiani saladus, et kes kelle cheer sister on. Psühholoogias küsis õpetajalt, et kas ma võin oma arvuti sisse lülitada, et tõlkijat kasutada, ta vaatas mulle lolli näoga otsa ja küsis miks mul tõlkijat vaja, üks kutt lasi hästi "uhm, i guess she wants to translate words :)))" ja õpetaja sattus aina rohkem segadusse ja siis Clara ütles, et ma ju vahetusõpilane. Seepeale vajus õpetaja nägu pikaks ja ütles, et ma vist sobin väga hästi Ameerikasse, sest tema pidas mind kohalikuks :D eks ma võtsin seda kui komplimenti, sest meid ainult 9 seal klassis, niiet eks ma olen oma suud mitmeid kordi seal lahti teinud.. Pidime mingi teksti lugema läbi, kuidas narko noortele mõjub ja siis pärast õpetaja lasi meil valida ühe numbri 1-9 vahel ja kes valis temaga sama numbri pidi minema klassi ette sellest jutust lühikokkuvõtte tegema. Ilmselgelt ma suutsin öelda selle numbri mis õpetajalgi, niiet pidin klassi ette minema.. Oh god, ma vihkan klassi ees olemist ja rääkimist niigi ja siis mine tee seda inglise keeles, pigem ei. Aga läksin ja rääkisin ilusti ära ja õpetaja ütles pärast "perfect!", aga siiski tundsin tagasi kohale istudes, et mu nägu oli tulipunane :D

Peale tunde mõtlesin, et jään kooli, sest me pidime olema kell 3:45 koolis tagasi, et minna meet'ile (tunnid lõppesid 3:20). Stephanie küll kutsus enda juurde, aga mõtlesin, et nii paljud jäävad kooli, niiet võin ka vabalt jääda. kell oli 3:30 kui meil Hannahiga juba hakkas igav, niiet otsustasime minna Stephanie juurde siiski, sest ta elab tänava lõpus, ehk ainult u 3-4 min jalutuskäigu kaugusel, aga väljas oli mega külm, niiet otsustasime joosta. Jõudsime Stephanie juurde, Hannah astus sisse ja hüüdis "MOM, DAD, WE'RE HOME" hahahhaa, Stephanie nägu oli lihtsalt priceless :D aga ta ütles, et me oleksime pidanud helistama, et ta oleks meile järgi tulnud autoga. Jah, USAkate jaoks 300-400 meetrit ikka liiga kaugel, peab autoga sõitma! Sõime natsa ja läksime tagasi kooli. Sõitsime poiskadega sama bussiga, ma usun, et meie maadlejad juba vihkavad oma cheerleader'eid, sest lihtsalt meie naer oli koguaeg üle bussi, oops.

Meet toimus umbes 30 minuti kaugusel, niiet polnud hullu sinna sõita. Too kooli võimla, oli mega külm, niiet algul mõtlesime küll, et ei ela seda üle. Aga natuke enne algust tuli juba selline ärevus sisse, et me ei hoolinud enam külmast. Kõik maadlejad kutsuti mattidele ja siis näidati kes mis kategoorias on, nad jaotati kategooriatesse kaalu järgi. Kõige ees olime meie, algul oli ikka natuke imelik seal ees seista ja tõmmelda, sest niiiii palju rahvast oli vaatamas, aga sellega harjus kiiresti ära. USA hümni on mega püha asi USAkatele, niiet ka seekord, terve saal tõusis püsti, kõik keerasid end lipu poole (igas võimlas on megasuur lipp seinal) ning panid käe südamele (jah, nad panevad alati käe südamele kui kuulevad hümni ja seisavad liikumatult) ja meie pidime keerama lipu poole, üksteise järgi, üks käsi südamel, teine käsi ees seisva cheerleader'i õlal.

Kogu kammajaa toimus kahel matil, algul saime umbes tund aega järjest cheerida... do cheerleading they said, it would be fun they said.... dšiisas kui väsinud ma olin mingi hetk, aga õnneks meil on niii lahe tiim. Matil istudes me ei pea koguaeg cheerima, vahepeal rääkisime lihtsalt juttu, peaasi oli lihtsalt, et me istuksime rivis, kõigi jalad samamoodi ning käed puusas. Vahepeal loomulikult tegime cheer'e ja elasime kaasa koguaeg. Maadlust on tegelikult päris imelik vaadata, sest minu arust nad tõesõna lihtsalt üritasid teinetest tappa seal matil :D asi läks päris pingeliseks ikka, ma poleks arvanud, et sellesse suudan niimoodi sisse elada, aga samas kui meie poiss matil, siis ikka võtab kaasa elama. Meie kooli üks õpetaja oli ka seal, ta tegi täiega pilte, niiet loodan, et ta laeb need varsti kooli lehele ülesse, niiet saan ka neid. Meet lõppes umbes 9.30 aeg alles... Bussis olid enamus tüdrukutest niiii energilised, et ma lihtsalt ei suutnud nendega koos olla, istusin küll Hannahiga bussis, aga rääkisin enda taga istuva Justini ja KC'ga juttu. Kooli juurde jõudes nägin, et Marc oli õnneks vastu tulnud, niiet sain kiiresti koju ja magama, too tired !!

Amanda (Brandoni kaksikõde, Justini õde) & Maddie

Hannahiga :) ja Justin taga

Stephaniega :)

mu väike Amara :)

1.5 tundi enne kõige algust

Amara oskab poseerida :D:D

Taylor (senior) - Cally (senior) - Amanda (senior) - Maddie (senior) - mina - Hannah (sophomore) - Stephanie (junior) - Emalee (freshman) - Amara (freshman) 


kui teine osa meie cheerleaderitest olid matil, näha kuidas me istume peame

mitte parim pilt, aga oma 2 lemmiku cheerleaderiga :) treener ka taga :D

No comments:

Post a Comment